Esmaspäeval ma veel end välja ei maganud. Sest kuigi ootasin magama minekut kui ei tea mida ja muudkui mõtlesin, et 9ni peab vastu pidama, siis magama läksin kell 2 vast. Igatahes liiga hilja. Hommikul õde veel helistas,et kas tahan minna nendega Tartu kaasa, siis ütlesin vaid "ja" siis vastati, et okei, me hakkame maalt sõitma.. Okeeiii. Valmis ma sain ja veel ootasin ka mõned minutid. Tartus käisime emmega optomeristi juures, tellisime emale novõi prillid jaläksime lõunakasse. Õel oli kindel siht silme ees - enne Tartust ära ei lähe kui ta omale uue jope/jaki/sügisjama leiab. Olime juba lootust kaotamas, aga ema tegi imet ja käskis tal ikka midagi proovida ka mitte ainult mööda jalutada ja vigu otsida.. Endale sain ühe täpilise pluusi juurde (ei ole must valgete täppidega, rooosa mustade täppidega:D Ahja, Karenilt sain ka mingi täpilise-laigulise laadse pluusi:D Täpiline on osa minust vist juba..) ja skoorisin ka ühe valge kampsuni (sest see oli lihtsalt nii odav, et ma ei viitsinud proovidagi mitte) ja ühe näopuhastusvärgi, mis mul kunagi juba oli ja meeldis mulle kõige rohkem.
Kaks küünalt ostsin ka, mis lõhnasid hästi..
Tartust tagasi jõudes olin niii vässs, aga käisin veel korra õe juures, et lasta tal puid tuua ja poes käia. Muidu ma alati ei jookse õe juurde, kui ta tahab poodi minna või puid tuua, aga seekord oli enne üks intsident, niiet I had too. Pealegi kui ma saan õele sellist abi pakkuda, siis miks mitte. Ma tean väga hästi, et ma ei saa samaväärsena seda abi "tagasi", aga ehk ei peagi.. Ma olen sellele palju mõelnud ja tean, et õde hakkab ka nüüd üle mõtlema..Aga. Mina praegu saan õele sellist abi pakkuda ja teen seda hea meelega, pealegi on see kutt nii okei ja vahva vunts..

Eile ehk esmaspäeva õhtul olin mõistlikum. Läksin magama täpselt siis kui mehhiko algas. Pesin kikud puhtaks, puhusin küünlad ära ja läksin ära magama. Hommikul muidugi esimese asjana panin mehhiko käima, aga uinuda sain muretult ja üsna koheselt (ilmselt kuna ma ei pikutanud koju jõudes:D)
Nüüd olen poolest päevast maal olnud ja kavatsen siia jääda natukeseks ja mõneks päevaks. Siin on vihmase ilmaga hea väriseda mõeldes reedesele hambaarstivisiidile, mis mind ees ootab. Jaaaa, ma olen 24 ja ma kardan peaaegu paaniliselt hambaarsti. Ma ei taha sinna minna mitte ainult sellepärast et "aah kunagi tehti haiget, aga nüüd on kõik muutunud. Päriselt kaa!!" Mulle ei meeldi, kui keegi mu suus käsipidi sees (kaks inimest korraga ka?), mulle ei meeldi kui keegi mu ila ära koristab ja sisi selle imuriga mu kurku kogemata satub, sest mul on väga kerge okserefleks, i mean ma pesen hamban ja ei saa kaua loputada korraga sest mul tuleb öökimise tunne nagu momendigaaa. Igatahes, i hate i hate i hate. Ja mul läheb süda pahaks kui keegi räägib oma kogemustest hambarstiga, v.a juhud kui  need lood on imelisest pääsemisest sest kõik oli korras, sest need jutud lõppevad kiiresti - kolme lausega ega pole kirjeldavad kuidas viis hammast välja tõmmati ja siis puuriti ja siis on kõik kohad verd täis ja siis on suu vatti täis ja lõpetuseks arst ütleb et tule ülehomme tagasi.. Ainus, ma ütlen ainus, mis mind veel võiks huvi pärast sinna tõmmata, et kiigata kabinetti - Siim ütles, et seal on lilla hambaarstitool:D

Homme lähme kutt ivaatama kuniks õde Valmierasse läheb ja mõni päev tahame minna ujuma Pühakale, mind treat, it iiiss.

Uuesti nädalast alustan oma uue ametiga, can't wait.
Ja kui ülemused lubavad, siis 24ndal vabastan end uuest töökohalt päevaks ja naasen Nakatule. Selleks vist Ants tulebki mu esimesele tööpäevale, et edaspidised kokkulepped sõlmida:D