Kõik on läinud nii kiiresti, taaskord.
Kolmapäeval käisin peale tööd maal. Kõik olid maal. Või tegelt..Igatahes kolmapäeva hommiku veetsin vennaga, ta viis auto sillastendi ja nii saime veeta rahuliku tunni kahekesi. Pärisin temalt igasuguseid asju ja sain targemaks ka. Edasi tegin rahulikult tööd. Õhtul maale ja veetsime niisama üsna rahuliku õhtu. Emmega tegime lõpus ikka veini. Ta tõi lampi veini laevale, valis "tunde järgi" ja valis tõnrõrõrõõõõõ Masi Masianco!! Järgmine kord (peale puhkust, mis hetkel tundub eriti pikk) lubas tuua mulle 3 pdl Rosa del Masit, nommm. Minust saab taas veinisõber ja suvekeha ja no alcohol every evening, bye bye :D Neljapäeval tööl j õhtul trenni. Reede hommikul läksin enda arust viimast korda hambaarsti juurde. Ei länidu. 10.juuni lähen veel.. Aga kuidagi palju asju tegid seekord, aga tundub, et iga liigutuse eest raha ei võtnud.. Siiski nõme värk.
Siis kohe maale. Töllerdasime seal ja mina külitasin diivanil, nii kogu lõuna. Pealelõunal läksime õe autole Tartu järgi, tegime kiired sinimerekarbid ning koju tagasi, pika tiiruga. Igaks juhuks võtsin kleidi kaasa, who knows, mis saab..Midagi ei saanud. Sama targalt magama, ag vähemalt sai meil koos nalja. Ma ei kujutaks ette kedagi teist istumas pereringis ja arutaks kuidas vend ostis naisele wifi abil juhitava mõnnamõnna ja kuidas "ma tahan kaaaa!!!". Seda kõike ema ja onu kuuldes arutatakse vennaga :DArmastan oma perekonda.
Laupäeval oli koolitus. Kui see tehtud, vahetasin kähku kodus riided ja aistrasse Ljoha ja pisikese Mirelli sünnipäevale. Peale kaheksat sealt Karula poole, kus arvasin tähistatavat õe sünnipäeva.. Eeh, njet. Külalisi polnud, lihtsalt oma perekond. Naised jaksasid ära juua 2 šampust ning väsinud nad olidki. Ehk mõttetult kiirustasin Ljoha juurest ära.. Kuna min a tahtin tantsida (mu salasoov on jõuda juba mitu nädalat Triinu, isssanddd.) läksime emaga hoopis Tartu. Ema ja Leili said jalga keerutada. Tagasi sõites oli tohutu udu, õõh. Neljast koju ja kiiruga unnne.
Hommikul Nakatult veel lõuna ja kohvipausi asjad kaasa ning Valka koolitusele, minust saab ju siiski jahimees:D
Uni hull ei olnud ning lõpetasime kella kolmeks.
Kodus suutsin vastu pidada 2,5 tundi. Siis kustusin. Ema veel ajas üles vahepeal kõnega ja üritasin Siimule skypes silmi lahti hoida, aga sellest ei tulnu midagi välja ning magama ma jäingi. Tegelt olin väsinud ka ikka..

Esmaspäev. Kuna laupäeval on sünnipäevaprasnik (minu 25, mida ma olen nii kaua oodanud ja selle peale nii kaua mõelnud..). Esmaspäeval kiskus asi nutuseks. Küll ma ei olnud Siimu jaoks piisavalt planeerinud asja ning puudub mul ka põhimõtteliselt ülevaade asjadest (okei, siin polegi midagi suuresti korraldada, sest kõige tähtsamad asjad on tehtud, aga...) ja järjest öeldi ära kutsest. Ma niiigi pidin tegema suuri valikuid. Oleksin tahtnud kutsuda 45-50 inimest, aga pidin arvestama kohtade arvuga peoruumis. Seega seadsin limiidiks 35, sest nkn 6-7 ei saa kindlasti tulla.. Ehk Mänguruumi jätsingi kuskil 7 inimese jagu. Aga ma poleks eales oodanud, et mu peost ütleb ära 20 inimest! See on nii rusuv!Eriti reallselt nõmedakss kiskus asi eile õhtul, kui teatasid ka lõpuks Lemmik ja Irmekas, et nad ei saa kuidagi tulla. Täna hommikuks olid ära öelnud ka Kiisu, Marili ning Serx. Eile õhtul nutsin oma asjad ära ja ei usu, et rohkem tuleb "lahmamist" (hea küll, praegugi lähevad silmad märjaks). Aga ma püüan end laupäevaks paremaks mõelda ning pühenduda täielikult neile,  kes tulevad ning pidutseda nendega hommikuni. Sest see on minu 25.

Ma armastan oma sõpru ning tean, et on neid, kes tõesti ei saa tulla, aga väga tahavad.
Ma armastan oma sõpru, sest on neid, kes kutset saades küsisid ainult, et kas voodi panen kohe kinni või?

nüüd pean ära lõpetama, sest varsti tuleb kamp mehi kontorisse arutama 15nda mai üritust ning ma ei saa olla silmad märjad.

Armastan oma sõpru. oma perekonda. oma Siimu.