Jaanid on selleks aastaks tehtud:)
Teisipäeval peale tööd põrutasime emaga Tartu poole. Seal lõime 5 kärbest ühe hoobiga - Marili, Katrini ja Miku sünnipäev, Marili magistri lõpetamine ning Miku uue tutika maja soolaleib. Pidu suuri tuure ei võtnud ning kella 10 ajal startisime kodupoole. süüa saime hästi, ilm oli täitsa okei, nii täpselt kuni kojusõiduni. Terve tee tuli padukat, kõige tugevamas mõttes.  Aga meel oli hea, et ära käisime. Ütlen ausalt, kui ema poleks tulnud ja oleks teadnud, et sinna kolme tunni pärast lähen, oleksin ehk minemata jätnud.
Kolmapäeval kolm tundi tööl, siis asjad kokku, korter korda ning Hummulisse. Siimu jõudis ka 7 paiku. Ka teised jõudsid 7 paiku. 10 paiku läksime Hummuli külajaanile. Vanemad läksid koju 2 ajal, meie Siimu, Kadi ja Markoga 4 ajal. Nalja sai, tantsida ka sai ja halb koduvein maitses lõpus päris hästi.
Neljapäeva hommikul oli enamvähem ollla. Tegime jätsikokteile ja peesitasime. kolme paiku kolisime Karulasse. Seal ujusime ja mõnnasime päikse käes. Õhtul grillisime ning nautisime perekondlikku olemist. Tohutute mängude asemel mängisime ainult ühte. "Hoo" saime sisse vaid meie Siimuga:D Viimasel üleval oldud tunni jooksul käisime veel saunas:D Ja magama läksime pool 6 hommikul .Magada palju ei saanud, sest palav oli ja Siimu ei tahtnud üksi sööma minna, seega pidin ka mina end üles ajama. Poisid hakkasid liuvälja tegema ja me kõik kärssasime päikse käes. Mina ei põlenud ära ,seega win. Liuväli oli ülemõnus. Esimesed katsetused lõppesid keskmiste vigastustega :D Ütleme nii, et hooga libeda kile pealt heinemaale põrutada polnud väga mõnna. Õnneks need katsetamised tegid ära poisid.Kui meie mäele jõudsime, oli mägi juba enamvähem ohutu. Muidugi Siim võttis kõige valusama hetke enda peale, aga käsi jäi tänu hea regeerimisele külge ja ei murdnud midagi ära, küll aga korralik verevalum küünarnuki sisekülhele (saate aru küll, mida mõtlen). Muidugi kõige väikse sai nina veriseks, aga see oli meie endi rumalus, kõige väikse peaks minema ikka kõige ette, sest ta lendab kõige rohkem...Ühesõnaga, peale seda saime kõik targemaks :)
Õhtul 9 ajal käisime tiiru ka Kaagjärves mõisapäeval, kus olime tervelt 15 minutit. Kui me oleks läinud oma piknikuteki ja moonakotiga või ärandanud endale mõne lauakese, siis me oleks võinud sinna jääda. Aga polnud see päev. Me olime kuumusest ja päiksest ja natuke ka eelnevast ööst väsinud. Koju jõudes meie Siimuga kauaks üleval ei olnudki, 10 ajal läksime telki ära.
Kuna me läksime nii vara voodisse (madratsile??), saime kenasti magada, sest õhku oli (mitte küll madratsi sees, kus see oleks võinud samuti olla) ning polnud palav.
Nüüd on vist juba laupäev.. Hommikul oli juba megapalav, 33 kraadi it is! Juba ärgates olid kõik loiud. nii kaua, kui me Lüllemäelt jäätiseid tõime, otsustasid osad, et lähevad matkama. Kuna mina vaatasin taevasse ja mõtlesin peaga, otsustasin mitte minna. Seega oli meie päev päikse, vee ja liuvlja päralt.Supper värk ikka. Aga kuna sealt mäest üles tulek võtab päikse käes läbi, siis väga pikalt ei lasnudki. Vahepeal käisime söömas ja püsisime elus. PAnime asjadki kokku juhuks kui otsustame ummulisse minna. Kui kõik olid jalga lasnud, läksime ka meie 5 paiku Hummuli poole..
Seal oli hullem olla, sest kuskil olla ei saa, lihtsalt nii kuum. Siuke kaevu hüppamise tunne. sõime ja vaevlesime edasi. Peale mitmendat külma dušši läks asi paremuse poole. Vaatasime veel jalkat ja mina loobusin peale 15+15 lisaaja algust. Õnneks Portugal ikka võitis, seda ma läbi une veel kuulsin.
Pühapäev, pannakaid ei saanud, aga sööduks küll.  Siimu kiirustas linna kus mossitasime üksteise võidu. Küll ei sobinud ühele üks asi ja siis teine enam ei tahtnud ja nii me mossitasime ning eriti ei rääkinud. Kui poodi läksime enda varusid täiendama siis sai kõik korda kui Siimu käis Nussat otsimas. Siis vaibus torm klaasis. Saime uue kapi püsti, korterit korda ei saanud.aga sisse saime end sätitud. Aga kahekesi ma koduvoodis magada küll ei oska. Enda arust oskan, sest jäin magama ja ärkasin enda voodiääres (jagasime sõbralikult tekki ka - mina tekiga, tema võttis endale tekipüüri).
Hommikul ärkas Siimu viisakalt üles, et sööb minuga ja toob mu tööle. Sõi oma krõbinad ära ja läks magama tagasi ning mina jalutasin tööle. :)