" 3 tabamust"

Nüüdseks on minu relvaeksami saaga lõppenud edukalt.
Minu kõige õudsam novembri hirm oli seotud just  relvaeksamiga. ALguse sai see 2sel novembril ja lõppes 29ndal. Selleks ajaks olin käinud seda jama tegemas 4 korda. Okei, olin käinud 3 ja läksin 4ndat. Kui ma enne saaga algust ei suutnud kuidagi aru saada, kuidas on võimalik teha seda eksamit 5 korda ja läbi saamata teooriastki, siis. Sõbrad, nüüd ma tean et see on võimalik. Okei, teoorias läbisin esimese korra ja 0 veaga, sama oli relvatundmise osaga. Minu probleem oli laskmises. Ärge saage valesti aru, ma olen relva enne näinud ja oskan ka lasta, minu lasketihetus 25lt meetrilt sportrelvaga on umbes-täpselt diameetriga 15 cm. Mida ma aga ei suutnud oli normaalne laskmine relvaeksami lasketiirus. Käsi värises, süda puperdas ja käsi oli higine.
Esimene kord lausa niii hästi oli päev otsa närveldamist, et lasketiiru jõudes ja peale relvatundmise osa ei julenud relva kätte võtta sest käsi oli läbimärg ja ma kartsin relva maha pillata! :D
Nüüdseks on seda naljakas mõelda ja meenutada, sest mäletad, et käed olid märjad ja lasin mööda, aga missugune see tunne oli, seda ei oska enam kirjeldada. Sama teema vist sünnitamisega, et paar kuud peale sünnitust ei mäleta täpselt kui valus ja hirmus see oli.. Okei, ma ei tea sellest midagi. Seda võivad kommenteerida need, kes kasvatavad kodus imearmsaid nukukesi, kes aegajalt pahandusi teevad, aga mis meelde ei jää. Vähemalt ununevad niipea, kui põnn ärgates kallistada tahab..

Okei. Miks mulle relvaeksam, relvaluba, relvakandmisluba, relvad kodus??
Esiteks ma ei võta koju relvi enne, kui Pihlakale kolime (oleneb kas sõber tahab vee lrelvast lahti saada, siis võtan ühe:D). Seniks olen ma paralleelrelvaloa peal, ehk võin kasutada ühe tühise akti alusel teise relvi, kellel relvaloale olen paralleeli teinud (minu puhul siis Ants, üllatus eksole!). Samuti ei kavatse ma kohe metsa tormata, et saaks bambisid maha nottida. Ei, jahimehed ei mõtle nii..
Samuti see erinevus on ka jahimeeste ja tavaliste inimeste vahel, et tavalised inimesed, eelsoodumusega naised üldjuhul mõtlevad põdravasikast kui põdrabeebist. Ükski "sündinud" jahimees ei mõtle metsa minnes et saaks vaid beebisid killima hakata ja lasta koertel jänesed tükkideks tõmmata ja nottida mõne põdrabeebi.. Ausalt, veelkord, see ei käi nii. Äkki mõnel käib?
Jaht on peen kunst, kus mängivad rolli kogemused, vilumus ja koostöö. See pole labane lähme metsa põtra tapma!  Minu ülesanne on senini olnud ajaja rollis, Väheros koertega metsas koos koertejuhi Atsiga. See on niiiiii äge!!1 Õhtuks lihtsalt kukud voodisse. Pead hiilima haavatud põdrale nii lähedale kui võimaik, et saaksid looma piinad lõpetada piisavalt vähese vaeva ja valuga (seega pole otstarbekas 50 meetri pealt 5 kuuli kõmmutada..) Minul õnnestus ükskord Atsiga minna nii 10 meetri peale, Siim sai eelmine nädalavahetus 5 m peale. Kuuuiii äggeeeeee. Ja kusjuures sel hetkel pole äge see tunne, et samahästi võiks noaga nüsima minna, vaid hoopis see adrenaliin, mis mööda sooni ringi vurab sest sa oled METSLOOMALE niiii lähedal, et saaksid talle patse punuda või kõhu alt krõhvitseda..

Ütlen veelkord, jahimehed ei kasuta üldjuhul sõna "lasin maha 5 põtra" "tulistasin täna põtra". Üldjuhul on need sõnakasutused umbmäärased või  mitte nii sõna otseses mõttes tapsin-tulistasin-lasin... "Saime maha mõne põdra" "küttisime 2 põrta" vms.

Eesti keeles ei kasutata sõna jahinaine. On sõnu, mis ei näita ametikandja sugu, nt esimees, jahimees, kalamees. Kui soovitakse rõhutada, et jahimees on naissoost, võib kasutada väljendit naisjahimees. Seega kirjtuan endast alati kui jahimehest ja ei pea oluliseks ka teiste puhul täpsustada jahil olles, et olen jahinaine.. Kõik näevad, et olen naine, keegi ei pea kasutama sõna, mis ei kõla õigesti ja mis tegelikult ka õigekeelsuse koha pealt on vale.. :D

Veel relvaeksamist. Lõpuks tehtud. Jamasin kõik need korrad 2 cm möödalasuga. Aga kui viimasel korral kuulsin seda "3 tabamust mustas" - oooooooooooooooohh. Seee jooovastus, mis minust läbi voolas. Kuigi 4 palderjani olid suutnud hoida mu käed korras ja mitte ei läinud ükski lask mööda, siis seda joovastust oli juba raske taltsutada..

Ahja, olen päev otsa oodanud, et lumesadu lõppeks, sest tundub mõttetu minna ävlja platsi nühkima kui tunni aja pärast enam jälgi näha pole. Kell 4 lähen, muidu homme liiga raske.
Aga nii ilusat laia lund sajab!

Esmaspäeva õhtul läksin juba pealinna ära, Kareni juurde. Lihtsalt kuna onu oli pealinna minemas. Kaheksaks kohal. Õhtu oli tore, blenderdasime smuutit ja tegime catch up'i.
Järgmine hommik vaatasin tänu starmani ajamasinale Grey'sid ja finally hakkasin liikuma ka. Kuidas saab pealinnas kohe aru, et oled maakas? Sa jõuad bussipeatusesse umbes 10 minutit enne bussi väljumise aega. Linnabussid käivad tihti ja saabuvad umbes minuti pealt peatusesse. Aga sellest polnud hullu. Võinoh, siis poleks hullu olnud, kui oleksin suitsetaja, siis oleks saanud suitsu teha vahepeal.
Küll aga hetkel käib minul suitsupaus. Mahajätmiseks veel ei nimeta, sest  olen olnud ilma reede õhtust kella 21st.
Teen, sest tahan. Pausi ma mõtlen, mitte suitsu :D

Peale eksamit ootasid ema ja Madis, edasi Ülemistesse, käisime söömas, Apollos ja haarasin kiirest HMst koti koollis käimiseks, küll aga kuna see on uus ja meeldib mulle täiegaaa siis käin sellega praegu tööl kah sellega, nii kauaks kui preili olla tahan:D
Hummulisse jõudsin poole 7ks. Käisime Karulas pumba järel ja tagasi Hummulisse. Natuke telekat ja voodisse.
Hommikul ärkasin varem ja üritasin trenni teha. See jäi poolikuks, sest ma lihtsalt surin ja andsin endale natuke vabadust, et esimesel päeval i pea ennast ära tapma, homme aga vähemaga kui terve kavaga ei lepi, kuidagi peab peki põlema panema. Iseloomu nagu oleks, pole ju mõned päevad suitsu teinud:D