Enne pühapäeval magama minemist vaatasin veel kaks osa kanikulõt ära ja pakkisin veel asjad ka ära. See läks iseg et liiga kiirelt:D Ja unne. Ilusti kuskil 2 läbi. Pakkisin ka sellepärast öösel et polnud varasemalt Kadriga kokku leppinud järgmises päevas, niiet parem ära pakkida, :)
Esmaspäeva hommkul kõigepealt helistas õde ja andis teada, et Marek ja Karl jäävad Raplasse ööseks ja veidi peale seda helistas Kadri, et ma kiirelt kontorisse läheks. Muidugi ei pannud ma ennast vastavaslt koristusele. Käisisn parandasin veidi meie laupäevast koristust:D Ilmselgelt kõige viimased ruumid, olid, kergelt..jäi veidi vajaka:D A la kööki jäid ämblikuvõrgud:D SEda tegin enamvähem nii kaua kui Kadri ja Norman koristamas käisid, tunnike siis.  Edasi käisime võtsime korterist mu asjad kõik peale ja läksime Suttonisse maja näitama. Näitasime ühele noorele emale, nu 20 vast oli, kui sedagi. Koos emaga ka. Humoorikas seik :D Pmst plika ise päris täpselt aru ei saanud kumba pidi maailm pöörleb, ja emaa, oli pealik:D Muidugi Norman küsis, et ma olen nii normaalne just sel päeval kui ära lähen, et ma olen ju lausa vaimukas:D Meenutasin vist natuke rohkem iseennast , või mdagi:D Need tehtud, läksime otse East Midlandsi lennujaama, täpselt 2,5 h enne lendu :D Oh seda põnevat ootamist:D Igal pool, kus tuli järjekorda valida valisin poolkoemata selle kõige aeglasema, good dammmmitt. Enne turvakontrolli matsutasin kaks viiamst antibiotsi ka ära, nii ikkagi tugevad retseptirohud vms. Kõik kontrollid läksid hästi. Turvaalas sain tasuta võiku ja kohvi, hurraaa. Seal kaardimassiiin ei teinud korralikku tööd ning okei, las siis jääb, kui plika ütles, et võin need ikkagi saada, et kassast on läbi löödud ja muidu viskavad ära, et mis vahet sel on, kas ma siis söön selle ära v nad viskavad need ära. ON KÜLL VAHET, minul saab kõhtu midagi peale twixi :D Aga nautisin neid ja käisin kuskil nurga nurga nurga taga suitsurestis (sõna otseses mõttes:D) ning jõudsin vadata ühe osa Whose line is it anyway'd (rõõõõõõm kuulda et minu ühest lemmikust telesaatst on tehtud Eesti versioon, ei jõua ära oodata Eesti variandi nägemist..) ning antigi värav teada, mis muidugi oli teises otsas:D  Aga ega vahet ju polnud kui ipleti peal koht märgitud on.. Jah, aga. minu koha peal istus mingi plika ning siis stjuardesss pani mu mujale istuma ning siis muudkui istusin viis korda edasi sest teised tahtsid oma kohtade peale ju :D Ning kokkuvõtteks sain samalt stjuardessilt sõimata, et mida ma korraldan:D Fakk off kuule:D Liskas ajas ta vahetusse minu ja selle teise plika boarding passid ja enne lennuki liikumist tuldi küsiti mu passi näha:D ja avastasin, et oo,  mul on vale nimega ja ilma lisapagasita boarding pass:D Normals. Aga kõik oli joones, õiged asjad õigetele inimestele ning sain alustada oma plaaniga "2,5h und". Magasin tunnikese ära ja tegin vea ning avasin silmad ja jäin ringi vahtima. Minust üks iste edasi oli üks läti mees maailma ägeda lapsega. See leidis ka tee minu kampsuni külge:D Eks siis mängisin ja möllasin temaga pool tunnikest ja hoidsin silma peal kuni isa vetsus käis ja asjatas lapse piimade ja asjadega. vgäa asjalik isa, äge:) Muidugi kui isa silmapiirilt ära kadus, muutus niigi vässu laps jonniseks ja noormees üle vahekäigu vaatas mind nagu idiooti kes ei tohiks lapsi saada. Pealegi polnud tal väga mõtet mind nii vaadata, sest kui ta natukenegi silmad peas a kõrvad lahti oleks olnud, oleks ta taibanud, et ma olen lapse jaoks noo täiesti täiesti lambi inimene. Okei, olin siis lõpuni lennu üleval. Kui hakkasime maha minema, lülitasin telefoni välja ja nagu sekundi pealt helistas emme ja sain uuesti stjuardessilt pahandada, well done Kaisa.  Okei, ootaasin kõige kõige kõige aeglasemas passikontrolli järjekorras ning sain kohvri ka lõpuks kätte ja finally õigete ktäe vahele ka. Maailma magus, :) Muidugi oldi lilledega vastas, magussss. Lennujaamast saime vast kell 10 minema. Vele Hummulist läbi, autod vahetusse ja veel Valga Statoili burks, :D NOmmm:D Karulasse jõudsime poole ühe ajal. Veits töllerdasime, siis unne ja kolme ajal läks uni mõlemal ära. Jõime pokaali veini ning magasime edasi:D
Teisipeäval hops silmad kell 8 lahti. Ilmselgelt oli Siimul vaba päev ja vaba päeva terviseks võiks ikka vara üles tulla:D Käisime linnas, üritasin end töötuksvõtta, eei tulnud välja. Uuele katsele homsel päeval. Tagasi maale, tegime koogi ära ja pmst unne tagasi ära.1st tuttu, mina pool neli üles ja tema pool kuus.D Sauna tuli ja õhtusööki ja mingisugune romatiine film, Mareku lemmmik. ja unnnneee.
Kolmapäeval pidin äkama vara ning emmega Koikkülla jalutama, see plaan läks luhta. Kuskil 11 ajal üles, hommikusöök ja välja. Panime riida jagu ahjupuid ära, muidugi nüüd on  musklid valusad kergelt:D Veits veel kiikude värvimist ja immutamist ja poole neljaks linna. Uus katse töötukassas. Seekord läks ka kõik luhta.Nii raske on olla töötu, veel rohkem ametlikult töötu :D Seal läks seega kiirelt. Edasi Leili juurde istuma. Veinitasime ja jutustasime 2 h, nii kaua, kui Siim ja Andre Valka jõudsid. EDasi Hummulisse ja töllerdasime. Õhtusöök räa ja sauna ootejärjekorda. suuri leilitajaid ei olnud täna ka, seega siuke lihtsalt oleme elu kuni on hea aeg magama minekuks. Muidugi ka näitame nüüd kes ja missugune on Kaisa. Noh, õnneks see tehtud ja saab normaalselt jätkata:D
Tänaseks, neljapäevaks. Ilm hää ja mõnus. Pilk peal Siimu õepojal, et olla homseks valmis.  Kavatsetakse jätta mind koos pisipõnniga all alone. Nooh, hakkama saab kindlasti. :)

Siinkohal on viimane postitus siin blogis. Usutavasti rohkem siia juurde ei tule. Kui ehk kunagi saan oma telfoni kaamera imekombel korda, või midagi uut, siis jätkan oma 100 happy days. Kuigi need on ägedad. Kõik mu aeg. KValiteetaeg.Eriti kui nüüd ole ntöötu, on mul aega sitaks. Tõsiselt. :)

Kadri, Kiisu, Kristi, Marili, stay tuned :)