Telliti (minu kalli naise poolt) emotsioonipostitus. Sest kogu see eelnev krempel on "kirjeldav kirjand, milles pole emotsioone" :D

Üleüldine emotsioon on positiivne, nagu mul ikka eksole.  Tänaval käin muie näkku liimitud (mitte siisvälja pressitud vaid ikka loomupärane ja õnnelik olen:D), sest päike paistab ja tegelikult pole mitte midagi halvastihalvasti.  Kogu see põletike krempel hambas ja silmas vaheldumisi tahab tuua veits seda emotsiooni alla, aga not gonna happen. Okei, hammas sai sellega üheks ööks hakkama. Aga. Lihtsad asjad toovad tuju kogu aeg üles. Specially mu eriti eriti hea lilla voodipesu :D Kohe tahan sinna pikali visata:D Lisaks mingid koeraga jalutavad inimesed, mmmmmmm. Naiss.
Muud emotsioonid, läheduse vajaduuuuuus on mässsiiiiiivvv :D Keha töötab kohe naljakalt:D Kujutan ette kui tagasi tulen hakkan ennast vastu teisi hõõruma kui tähelepanu ja süüa otsiv kass mööda jalgu :D Ja käed võite valmis panna ja mind hulluks paitada. Oiiiiii, kuidas te alles paitama hakkate! (ähvarduse laadne asi juba)

Toidu suhtes. Nu praegu ilmselgelt pole mingit oii kuidaseesti toitu igatsen, sest kilu on veel kapis. Pealegi juba kaks päeva tagasi sain maailma kõige kodusema hakklihakastmega hakkama, niiet ei usu, et seda Eesti toidu igasust ei jõua mul tekkida.

Tagasitulekuideed. Nu neid ikka jookseb päevas mitu korda läbi. Jõuab arvutada ja ennustada igasuguseid asju. Küll mõtlen, et ehk juba jaanipäevaks või õe lõpetamiseks, võibolla juba mai lõpus, võibolla enda sünnipäevaks,siis juba võiks õe juubeliks tulla. Homseks saaks lennupileteid?
Aga nii ruttu ma ometi ei saa tulla. Ma ju pakkisn siia tulekuks lausa tund aega:D Tegelikult on asi selles, et pean empsile selle esimese üüri tagasi teenima ja siis veel tagasilennu piletite raha jagu ka raha saama ja siis naguvõisk juba tulla. Selles suhtes pileti raha on mul olemas, aga 500 euri teenin Eestis küll kaks aastat tagasi:D
Jaaa, kui ma siia juba tulin,siis miks mitte olla siin mõne kuu jagu?  Pealegi on nadi kui oo ma lähen minema ja siis olen kahe nädala pärast tagasi:D Siin on juba asi natukene põhimõttes sest kui olen kaks nädalat Newarki tänavatel ringi jalutanud siis see ei tähenda, et olen siin oooo, elanuuuud :D Ehk, ikka ja jälle oleme kõik ainult suure jutuga ja teinud mitte sittagi:D
Muidugi endale tundub, et olen siin olnud küll ja küll. Olen jõudnud ju juba kolida, 5 erinevat maja koristada ning pesumaja omadega sõbraks saada. Lisaks töllerdada ja olla elus. Lihtsalt olla elus, mis on ka üsna hea tunne.
Lõppude lõpuks pole ikkagi vahet. Põhjused, miks siia esialgu pileti ostsin ja miks lõpuks lennukile istusin, olid totaalselt erinevad. Kui esialgu tegin otsused ja asjad kolme päevaga (vahemik idee-lahkumisavaldus-pileti bronn), siis ma ei kujtuanud elu sees never ever ette missugune saab olema mu nö last month (et kõik kõlaks võimalikult dramaatiliselt ja eriti suure vau efektiga). Alguses olid plaanid suured, tulla Eesti vaid suvel hetkeks kaheks sündmuseks ning tagasi tulla, sest "siin oleksid asjad nii teistmoodi kui Eestis" ja ei tea msi mõtted veel. "viimane nädalavahetus kodus", ma ise olin ka sellise emotsiooniga, et tuleksin siia UKsse surema. No midaaaaaa.  Lihtsalt kerge reis. Ja miks ma üldse nii palju asju kaasa võtsin????? Tsiisas:D Kui tegin need huvitavad kolm päeva endale veebruari alguses, ei hoidnud mind Eestis mitte miski. I mean, sõbrad ja familja (üks ja sama:D), jaa muidugi. Jumal tänatud,e t ma AUssi minekut edasi ei planeerinud:D (andeks, Marili:D). Mulle meeldib, et enne mu ära tulekut andis Eestimaa mulle maailma kõige ägedama.. kuidas nüüd öelda..emotsiooni ? Muidugi oleks võinud ta pakkuda mulle seda nädala jagu varem, nii pole päris aus.
Olgu. Niiet kokkuvõttes pole vahet kuna tulen. Edasi naudin niikuinii ja saagu mis saab. Küll tulen tagasi, kas nädala pärast või maks kolme kuu pärast. Kui nüüd emme ütleb,e t tal on suva rahast ja tahab oma last, siis võin kuu lõpus küll tulla:D:D:D

Lisaks, ma ei kujuta ette mis Eestis tegema hakkan. Really. :D ja ausalt öeldes on üsna suva ka. Ma ei tea üldse, kaua kus ma olen ja mida teha tahan.

Juba võin kiita Helenit ja Karenit, nemad lugedes ei saanud arugi, kui palju jama nad läbi lugesid :D MUSID teile, :) Esimesed õnnelikud.

Maailma suurimad tänud Kadrile ja Normanile ikka. Lihtsalt juba et olete pakkunud mulle kõiki neid võimalusi. Lihtsalt juba pakkumise pärast. Lihtsalt et olete kõik selle võimalikuks teinud.:)