Täna hommikul pressisin suure vaevaga end asju lahti pakkima, Pakisin lahti. siis sõin ja pakkisin kokku tagasi, et maale mõneks ajaks minna. Sest et ema on ju kodus.
Kodus puhastasime emaga ube ja arutlesime teemal "kuidas saab see hea mõte olla ube kasvatada selleks et need sügisel mustadena võtta et kevadel uuesti maha panna". Samuti sain Sandri oma hoole alla ja roomasime murul ja mängisime mängu "Sander topib kõik suhu ja tädi korjab kõik välja" :D


Tegelikult tahtin trenni tegemisest rääkida. 17 juuli käisin esimest korda jooksmas, paar päeva enne ostsime Siimuga mulle uhked spordiasjad 130 euri eest, tegelt tossud, sportrinnhoidja ja püksid.. (nüüdseks võin oma sõnu süüa ja vabandust paluda, sest mul on kõige roosam ja ka kõige neoonsem trennisärgid) Aga. Kuna papp oli magama pandud, siis ei saanud enam mitte kuhugi varjuda kui hakata vaikselt surema nendes uhketes neoonsetes tossudes. Kusjuures ossud on tõesti supper ja ei surnud ma midagi nii väga. Esimene kord jooksin alla 3 km, jalutasin selle aja sees nii kolm korda, et pulsisagedus ajusid välja ei kupataks kõrvade vahelt. Teine kord tuli Siim kaasa ja siis ei julenud kõndida ja koju jõudes ei olnudki surnud, seega rohkem ma jooksmas käies enam kõndinud ei ole :)
Nüüd jooksen 5 km korraga, olen proovinud ka rohkem.. ära ei surnud aga ma ajaliselt ei viitsi joosta, igav hakkab. Tegelt kui 7 jookseksin, siis saaksin ühe ringi teha, ei pea edasi-tagasi jooksma, sest see on annnoyyying.  Sageduse mõttes käin nii 2-3 jooksen,1-2 ei jookse. Nii enesetunde järgi, kui ei viitsi v ei jaksa ( on hea pohmellipäev:D:D) siis ikka ei lähe, samas kui juba teisel v kolmandal mitte jooksmise päeval hakkan huiama, et eeeeiii viitsi ja eeeiii ole vaja jne, siis ikka sunnin ja tõmban ruttu riided selga, et siis käin ikka.
Mis on muutunud? Ma olen seitse kilo alla võtnud. Okei, täna oli kaks kilo jälle tagasi, aga ma olen ka kaks päeva mingit sitta söönud ja reede õhtul käisime pummeldamas..Aga jumal tänatud et kaalusin homikul, sest täna läksin kohe suurima hea meelega jooksma ja ei teinud ka mingit jama,et "aaah jooksen neli, mida ma ikka viite jooksen.. Jooooooksen viis kasvõi siis kui oksendan!!!" :D
Seotud sellega, et natukene siredam olen.. sellega on kaks asja.
Esimene: olen innustanud vähemalt kaks inimest jooksma:D Whooooopwhooooop. ma olen uhke ja õnnelik :)
Teine: kui kaks-kolm nädalat tagasi käisin õe noorte emadega praasnikul siis üks neiudest, kes on seltskonnas kõige vähem olnud ning kes minuga kohtus teist korda ja tegelikult see esimene kord ka ei loe sest siis käiisn temalt sushit võtmas.. aga. Ta siis keset seltskonda ja head õhtut hakkas rääkima mulle kui rõvedalt paks ma ikka olin keset suve..

Miks mina tahtsin täna sellest kirjutada.. sest esiteks kui täna jooksin tundin et enam aeglasemalt ei saa mitte keegi joosta ja samal ajal mõelda, et väsinud oled..Agaa, koju jõudes trenniäppi kinni pannes teatas see, et täna tegin fastest 5km run'i. Whoooooop:D Ja siis lubasin lolli peaga siimule,et kui 5km aja saan 28minuti peale, siis pikendan tiiru. Õnneks on sinna 4 minutit vaja tööd teha..

Vähe sellest veel, tellisin ma endale ja Liisile Teazy tee, mis peaks meid 28 päevaga tegema paremateks inimesteks, kes peaksid olema siredamad (suurem tänu jooksmisele), parema seedimisega, õnnelikumad ja rahulikuma meelega :) Eks seda räägin siis nüüd vast juba 20 päeva pärast, praegu võin öelda,et minul oli küll kaks esimest päeva kõht lahti:D

Parem on maksta arstile, kui surnumatjale..