Eelmine nädal läks.. mitmekülgselt ma ütleks!
Esmaspäeval läksin trenni. Vahetasin riided ära ning tundsin, et kõht on hõre.. see tunne, kui hommikul noo ei lähe söök alla, sest ekll on liiga vähe, aga sööma peab ja siis kuidagi surud kurgust alla.. Tegin kuidagi trenni ära ja läksin koju. Rääkisin veel Siimuga tunnikese ja siis läksin magama lootuses, et hommikul on parem olla. Hommikut ei jõudnudki ära oodata, sest poole 12st hakkas seanss nimega "12 tundi mõnulemist vannitoas" ehk algas oksendamine pihta. Järgnevaks 12ks tunniks (õnneks läks mul niigi hästi). Peale esimest kahte oksendamist loobusin voodisse naasmisest ja olin diivanil, seal oli enamvähem talutav. Iga kord joostes vannitoa poole mõtlesin, kumma otsa ette pean keerama:D Iga kord sidusin igaks juhuks oma poosid vanniga, never know:D Õnneks tegin iga kord õigeid otsuseid ja keset hommikutunde vannituba ja ennast koristama ei pidanud. Ega ma poleks suutnud ka..  Kui hommikul 6ks oli kõik kõik kõik tühi, otsustasin hakata vett lahmima, sest ega ei ole tore maomahla lusikatäie kaupa välja meelitada. Edaspidi läks sisikonna tühjendus natuken e meeldivamalt ehk lihtsamate jõududega. Öösel kartsin, et suren ära, hommikul nii 7ks kartsin, et ei suregi ja see jama kestab igavesti. Nii see ei läinud, aga sain sellest aru alles teisipäeva õhtuks. Kaheksa ajal helistasin Reinule, et minust elulooma pole ning järgmised kaks päeva olen audis ning loodan neljapäevaks korda saada. (Neljapäeval olingi elujõu tagasi saanud, aga polnud nii hea kui tavaliselt..) Aga. Teisipäev oli kenasti ka naistepäev. Musu plaanid lilled kulleriga töö juurde saata oli väga armas ja ilus, aga selle plaani ta pidi ümber mängima peale seda, kui hommikul 7 ajal värisesin telefonitoru otsas ja natukene nutsin ka.. (päeva jooksul ja eriti õhtul nutsin rohkem kui natuke). Söögiga oli nii, et sõin esmaspäeval lõunal ning järgmine kord oli kolmapäeva õhtul üks võiku (okei, natuke üle poole) ning järgmine neljapäeva hommikul, kui suutsin sisse ajada poolteist võikut. Neljapäeva õhtul oli isu enam-vähem, aga alla ikka ei läinud hästi :D Neljapäevasest trennist ka loobusin..
Reedel käisin hommikul küüntes, seekordne värvivalik, üllatus - lilllaaaa:D Veel üle lilla aasjad kokku ja maale. Seekord tegime külma lauda Karulas - Väike-Nigles, sest mõte Sandrit mööda Nakatu suurt maja taga ajada, ei tundunud mõistlik. Õhtul veel musudele Tartu järgi.
Laupäev.. Mareku sünnipäev Nakatul. Päev algas varakult, poole 8st. Päev läbi olime asjalikud. aga kiire ka ei olnud. Pidu hakkas kell 6. Muidugi söök läks vähe persse, aga pole mmidagi teha. Täna ütles õde, et šnitsel oli toore olnud.. kuidas? mul olid nad enne küülaliste tulekut 45 min 180 kraadises ahjus! Igatahes selle koha pealt on tuju morn. Läks vähe nihu. Seda enam mõtlen sünnipäeva pidamisele Marja talus. Täna saatsin päringu, loodadme et vastavad kiiresti, teevad pakkumise soodsa ning et neil see päev ka vaba oleks!

Pühapäev, kuigi ma eriti magada ei saanud, jõudsin ja jaksasin kõik ära teha. Hommikul ol.id külaliste näod veidi.. viltu. Marek ei saanud päris täpselt aru kes ta on ja kus ta on, tal oli halb, ja asha eest.